Hasta Que Salga El Sol

Pikk päev. Mõnda aega juba kodus olnud. Ülimalt palju nalja ja rääkimist päev läbi nii, et põsed tohutult valutavad. Leisi lõpetamine oli väga ilus nagu kõik muudki, Orissaarde tahtsin ka jõuda aga kahjuks ei saanud. Hommikul lipsasin korra kiirelt haiglast läbi, et Annit vaatama minna, ta magas. Ei hakkanud teda ülesse ka äratama, vaid läksin bussipeale. Vähemalt leidsin ta elusana ja süda rahul.
Ma ei tea, naerge nüüd, sain esimest korda elus Leisis ka ära käidud. Päris vinksvonks koht isegi. Saime Kirstiga koos häälega linna tagasi, kõigepeal ühe autoga Angla tuulikuteni ja siis sealt edasi ühe ema klassi õpilasega. Small world. Linna jõudes magasin meelega kõik bussid maha ja veetsin tunnikese ja natukene rohkem koos Anni ja Lauriga haiglapalatis 7. Haigla on üks masendavalt naljakas koht, eriti Kuressaare oma, kus kulus mul orienteerumise peale ligikaudu 20 min. Igasugused nupud näpitud, keedusoolad ning voolikud üle vaadatud ja nalja nabani! Olge tublid!

Hispaaniani ainult kuskil 33 nädalat!