17 June 2015

NAGU VANASTI

Aaaah, teate. Sõidan siin praegu Lux Expressiga taas pealinna poole, sest homme hommikul on loodetavasti viimane luuüdi proovi andmine. Kolm on ju kohtu seadus. Ühesõnaga olin telefonis kirjutanud niii nii pika jutu Teile. Ja siis ühel hetkel BOOM-kõik kadunud. Istusin natukene vihasena endaette ja mõtlesin, et ma küll ei viitsi uuesti seda kõike siin kirjutada. Aga võta näpust, viitsin.

Tahtsin teile rääkida oma tänasest üüratult mõnusast ja totaalselt mõnusast hommikust. Hommikul ärkasin üles vaikuses, ja mõistsin, et üle pika-pika-pika aja olen ma üksi kodus. Ja oeh kui hea tunne mind valdas. Kõik oli nagu vanasti. Õed mandril ja omades kodudes oma elusi elamas. Vanemad tööl ja mina üksinda kodus. Vedasin end voodist välja ja kuna õues oli nii mõnusalt soe, et sain endale lubada pidzaama peal õue minemist. Jalutasin läbi õrnalt kastese rohu kasvuhoone poole, et selle uks palavaks päevaks avada...


...Kasvuhoones natuke ringi vaadates tekkis mulle  mõte endale midagi head ka kosutavat süüa teha. Üldiselt ma väga suur kokk ei ole ja kui pean perele midagi tegema siis lähen mööda ohutut teed ja valmistan midagi mille tegemisel end kindlalt tunnen ja tean, et need road on minu tugevad küljed ja nendega eksida ei saa. Nendeks on näiteks üli mõnusalt koorene kanapasta, bezeeküpsised, mõned üksikud tordid ja koogid ja omapoolt täiustatud bruschettad. Kui ma midagi täiesti uut katsetan siis üldjuhul teen seda ühe inimese portsu jagu, ehk iseendale. Viga on kindlasti selles, et kui ma midagi teen siis ma tahan seda nii perfektselt teha. Aga samas ei oleks õige seda veaks kutsuda, sest sellel on nii oma positiivsed kui negatiivsed küljed.

Aga tagasi kasvuhoones ringi vaatamise juurde. Ma pole kindel missuguseid kõiki erinevaid salatelehti ma kaasa korjasin. Otsustasin silmadega. Mis tundus maitsev ja isuäratav, see mu pihku sattus. Nagu suuna kätte sain, et teen salatit, siis juurde praadisin mõned kanafilee tükid mille hiljem "kiududeks" rebisin. Salatisse panin veel ohtralt oma lemmikut juustu-mozarella. Aaah!!! See oli nii hea. Kurki panin ka ja tegelt salat praegu jäi natukene värvivaene. Kuna tomatit ma ei söö leppisin praegu asjagi nii nagu ta välja tuli. Ideaalis oleksin tahtnud sissr panna mōned saiakuubikud ja granaat õuna. Aga selle idee jätan siis järgmisrks korraks. Nautisin oma hommikusööki terassil mõnusa hommikupäikese käes  ja nautisin üksinda olemist ja vaikust.

Olen endaüle tegelikult väga uhke, sest viimase hullupööra crazy aasta jooksul olen õppinud toitu teistmoodi vaatama. Sellest olen kahte moodi aru saand. Näiteks ükspäev käisin poes, et endale klassireisile natukene snäkki kaasa osta. Noorem  Mina oleks kindlasti kaasa vōtnud  mullijooki, krõpsu ja  kummikommi. Aga koju jõudes avastasin, et käed ja mōistus olid seekord koostöös kaasa toonud palju palju tervislikuma valiku: müslibatoonid (mida kunagi silmaotsaski ei sallinud), pik nik juustu, vett ja kuivatatud banaanilaaste.
Mitte, et ma oleks nüüd hullupööra öko ka taimetoitlane ja tervislik. Eks mul ole ka nö patustamise päevi. Tahan ka ikka mõnikord krõpsu dipikastmega. Ja ei keela ka ennast, vaid ostan ja naudin. Aga täpselt senikaua kuni maitseelamuse saan kätte ja enam ei tahaks. Siis annan paki kas kellelegi kodus olevates, või viskan külma südamega ära. Vahet pole palju seal sees alles on. Kui isu on täis siis aitab! Samamoodi on ka restoranidest ja kohvikutest tellitavate toitudega. Söön kuni kõht on täis ja ei hakka end piinama sellega, et "ma olen toidu eest nii palju maksnud ja selle lihtsalt peab otsa sööma" nagu kunagi iseendale tegin. Raha tuleb ja läheb. Ja iseendal pärast parem olla kui kõht pole nii täis, et paha hakkab.

Alatihti ikka istun maha ja olen endaga siiamaani rahul kuidas ma kasvanud ja muutunud olen. Ikka suuremaks ja paremaks. Mitte, et ma oma jutuga siin praegu tahaks kellelegi dikteerida mida ta sööma peaks. EI. Arvan, et igaühel on oma aeg selle jaoks, millal ta hakkab ehk veidi rohkem vaatama mida kõike suust sisse ajab. Kui mitte selles elus, noh. Ehk siis järgmises?

Olge tublid, pikad kallid ja paid ja kordaminekuid Teile!!

No comments:

Post a Comment