underrated masterpiece

Otsustasin hommikul kappi vaadates enda sinise seeliku täna selga panna. Hakkasin aga sel hetkel kahtlema, kui nägin et seelikul on ees suur plekk. Arutlesin endamisi kas see jõuab tunni ajaga ära kuivada? Ja jõudiski, värvli kuivamisele aitasin veel fööniga kaasa.
Liikusin linnapoole ning sain Hannaga kokku, lendlesime koos oma seelikutega mööda linna ringi.
Oiiii, kui palju pilke ja kiidusõnu ma seeliku kohta sain. Kusjuures kui ma nüüd pildilt vaatan siis päriselus on see kordades ilusam kui pildilt vaadates.
Vahepeal liikusime bussijaama Marjule ja Anna-Liinale ca pooleks tunniks seltsi. Varsti hüppasid need kaks naljatilka bussile ja jäimegi Hannaga jälle kahekesi. Kondasime mööda linna ja nälgisime... ootasime kuni Kirsti jõuab saaremaale tagasi, et saaks villemisse sööma minna ja humanat korra külastada ja siis tema juurde minna, et ta saaks näidata kõike mis ta ostis endale soomest. Kade, kade, kade
Aga ta tõi mulle soomemaalt imeilusad kõrvarõngad millest ma varsti teile pilti ka teen, sest ma lihtsalt armastan neid niiiväga!