Igapäeva elu / Manresa vol2

Usun, et see nelja päevane paus, mil ma siia kirjutanud ei ole, pole eriti suur tragöödia. Sest olgem ausad. Nädala sees ei jää kooli ja õppimise kõrvalt eriti aega, et pildimaterjali nii suures mahus kokku koguda, kui ma tahan. Ilma piltideta postitust ma ka siia teha ei taha, kuidagi sisutühi ja mitte midagi ütlev jääb.

Mis ma vahepeal olen korda saatnud siis?

Esmaspäev 14, jaanuar-oli kõige tavalisem, koolipäev üldse. See-eest teisipäeval pidime alles kella 11 kooli minema, kuna esimesed kolm tundi olid vabad. Ärkasin ülesse, vaatasi õue ja suu vajus imestuses lahti! Lund oli sadama hakanud. Ja siis kohe sain ka teada, et kooli pole üldse mõtet enam minna, sest see pandi kohe kinni. Nii kui lund sadama hakkab pannakse kool kinni või lükatakse tunnid edasi. See on ilmselt siin sellepärast, et kõik sõidavad siin suverehvidega ja nii kui lumi maha tuleb on igasugune liiklus raskendatud ja lapsed vaja kohe ohutult koju saada (need kes sõidavad bussiga). Aga kui päev oli poolepeal, siis enamus lumi oli juba sulanud. Üleüldse on siin mägedevahel väga kõikuvad ilmad. Kord on päike ja päiksepaiste käes on samasoe nagu Eestis kehval suvepäeval. Ja järgmisel päeval võib lund sadada.

Teisipäeva õhtul tuli ka Anna (Maria õde) koos oma poisi Facu'ga koju. Vanemaid tol päeval söögilaua taga ei olnud ning õhtustasime viiekesi. Ja see kujunes vast kogu siinoleku jooksul parimaks õhtusöögiks üldse. Pole ammu niimoodi naernud, et oleks peaaegu toidu kurku tõmmanud! :)

Ta küsis mis me Eestis tavaliselt sõõme ja vastasime, et põhiliselt on toidulaual kartul ja midagi veel. Siis esmahoobiga imestas ja küsis kas ainult kartulit me söömegi! Hiljem terve õhtu küsis meie käes et kas tahame näiteks kartulit pudinguga või kartulit saiaga!

Kolmapäeval 16, jaanuar- ärkasin hästi-hästi hilja, veel hiljem  kui mul kombeks on. Tegin vist elu rekordi ka ja panin end viie minutiga valmis ja liikusime koolipoole. Ahjaa, kusjuures.. me pole kunagi täpselt õigeks ajaks kooli jõudnud. Alati jääme hiljaks. Meie alles kõnnime poolel teel kui kell juba kaheksa korda lööb, siis tõstad natukene sammu veel ja kibe-kiirelt kooli. Kui koju tulin, vaatasin esimese asjana kööki ja tervitasin kõiki kodusolijaid. Eile oli aga neid eriti palju kodus. Sõime isegi lõunat esimest korda suure laua taga mitte pisikeses lauas köögis! Kuna Facu on ametilt kokk, siis eilse lõuna valmistas tema! Istusime ja jutustasime ja mingi aeg liikusime Manresasse nagu ette plaanitud juba pikemat aega oli. Marial oli endale uusi asju (riideid/jalanõusid) vaja. Saime nendega kaasa minna ja leppisime kokku, et kohtume kuuest auto juures ja siis saame meie ka omapäid 2h ringi liikuda. Ega paljudes poodides ei jõudnudki selle aja jooksul käia. Ja raha ka väga ei kulutanud, kuna paljud asjad ei olnud seda hinda väärt, mis neile peale oli märgitud. Pigem vaatasin neid asju, mis olid allahinnatud. Praegu on siin ju suured allahindlused ka! Sain endale kaks pluusi ja sooja kampsun. Mõned asjad mida otsustasin mitte osta, pildistasin endale ülesse kah, noh mälestuseks :D Käisime ka ühes suure ostukeskuses, kus müüdi reaalselt kõike. Alustades toiduainetest, lõpetades arvutite ja muude tehnikatega. Leidsin seal oma paradiisi ka. Pringlesite leti, fänn nagu ma olen!

Koju saime kella üheksa ajal ning otsustasin õhtusöögi vahele jätta, kuna kõht oli üpris täis.

Manresa

Jah, ilmselgelt ei viitsinud üks poiss enam kahe tütarlapsega shopata :D

Anna ja Facu

Facu ja Maria

Täna neljapäeval käisin esimest korda kehalises kasvatuses ka. Ja uskuge või mitte, siin kehalise tundides õpitakse šonglöörima. Alguses olin väga imestunud sellepeale ja ei tahtnud üldse proovida, kuna see ei tulnud mul mitte kuidagi välja. Aga tunni lõpuks olin juba parem ja suudan isegi paar korda kolme palliga šonglöörida!

Varsti nüüd peaksime Bergasse ka korra minema, et vaadata üle missugused jõusaali võimalused seal meil Hannaga on!