See postitus on nüüd kirjutatud kahel, erineval päeval. Kuna ma tahtsin selle nutuse postituse kiirelt kaelast ära saada aga siiski võimalikult täpselt. Seega võib juhtuda, et kõik ei ole õigetes käänetes jne aga läbi pisarate on raske kirjutada!
Uskumatu lihtsalt, et need kolm kuud on läbi. Praegu istun siin Ülemiste hotellis ja jõudsime just tund aga tagasi eestisse. Need viimased 48h on kõik olnud täis pisaraid! Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et ma käisin, olin, nägin. Ja armusin niiväga, et tahaksin praegu juba tagasi minna.
Kolmapäev, 3 aprill-käisime veel koolis ka oma klassidega hüvasti jätmas. Ja Carlose tahtsime ka veel ära näha! Kokku läks teiste tundide lõpu ootamisle ja hüvasti jätmisele 3 tundi. Ausaltõeldes ma pole parim 'head aega' ütleja. Ja usun, et kõigi jaoks on see raske. Põhiliselt rääkisin mõlemale klassile ja kõigile sama juttu, lihtsalt ei oskand midagi õelda, kuigi ehk oleks võinud rohkem.
Uskumatu lihtsalt, et need kolm kuud on läbi. Praegu istun siin Ülemiste hotellis ja jõudsime just tund aga tagasi eestisse. Need viimased 48h on kõik olnud täis pisaraid! Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et ma käisin, olin, nägin. Ja armusin niiväga, et tahaksin praegu juba tagasi minna.
Kolmapäev, 3 aprill-käisime veel koolis ka oma klassidega hüvasti jätmas. Ja Carlose tahtsime ka veel ära näha! Kokku läks teiste tundide lõpu ootamisle ja hüvasti jätmisele 3 tundi. Ausaltõeldes ma pole parim 'head aega' ütleja. Ja usun, et kõigi jaoks on see raske. Põhiliselt rääkisin mõlemale klassile ja kõigile sama juttu, lihtsalt ei oskand midagi õelda, kuigi ehk oleks võinud rohkem.
Õhtul tulid Diana ja Joan ka korra alla hüvasti jätma, sest neil oli järgmine päev kool ja nad ei saanud lennujaama tulla. Joan poiss nagu ikka, ei tahtnud musi ega kalli :D päras sain talle sunniviisiliselt kallistuse tehud :D
Diana istus ka mu süles ja kallistas sada korda mind, ja lõpuks hakkasin ma ise nutma ja siis hakkas tema ka nutma. Ma poleks arvanud, et ma nutma hakkan aga tundub, et sealsed inimesed on mul ikka väga südames. Küsisin Dianalt kas ta tahab mult mälestuseks pilti saada ja siis ta vaikselt noogutas pead. Andsin talle ühe pildi, sest nii-kui-nii saan eestis uue ilmutada ja kui see väikse lapse õnnelikuks teeb siis mull on ainult hea meel! Ja siis ta lobises välja, et ta ema ei tahtnud meiega hüvasti jätta, sest ta ei taha nutma hakata. Läksime siis ise ülesse ja jätsime ikkagi ilusti hüvasti! Ja siis hakkas tema nutma ja mina ka! Jälle :D
Vanaema kinkis ka mulle ühe hispaania rahvariietes nuku. See näeb küll natukene creepy välja aga ikkagi siiski väga armas jaa!!!!
Öösel poole kahe ajal ilmus Maria mu ukse vahele ja ehmusin kergelt. Soovis mulle headööd ja siis ma vastasin yeah, good night the last time. Siis ta vaatas mind kuidagi kahtlaselt ja jooksis kallistama ja Hedi hakkas jälle tõinama :D
Neljapäev, 4 aprill- nii nagu kolm eelnevat hommikut, läks mul uni iseenesest juba poole kaheksast ära. Hommiku lebotasin niisama veel nautides ja siis läksin hommikut sööma. Küll seda rahvast ikka edasi tagasi liikus. Olin veel viimase hetkeni pidzaamas, ehk siis kella kümneni ja veerand üksteist hakkasime liikuma. Ennem kui liikuma hakkasime, andis Maria mulle kingi ka üle. Pildiraam kus on terve pere pilt ja igaüks on midagi kirjutanud sinna. Ja muidugi järgnes sellele ka minu järjekordne nutt.
Barcelonasse jõudsime kuskil kell 12 ja terve tee ma nii nautisin seda viimast autosõitu kogu perega. Need viimased hetked olid nii toredad!!!! Lõunasööki sõime Barcelonas ja lõpetasin oma hispaania elu hoopis jaapani toitu süües, mis oli ka nii hea. Kõik on lihtsalt nii hea, ja kurb ka.
Lennujaamas ootasime veel Arnaud, Annat ja Maria õde ka ja siis Hanna perekonda ka kuna tulime erinevatel aegadel ja erinevate autodega. Paari ülekiloga lasti meid ikkagi üle ja viimased pildid tegime ka ära. Enne tolli hakkasin ma ka muidugi jälle nutma, kui tuligi see reaalne hetk, kus ehk teedki oma viimased kallistused ja viimased 'adeud'
Lennureisid läksid hästi-hästi-hästi ning praeguseks olengi juba jälle Ülemiste hotellis ning ei suuda uskuda, et need kolm kuud läbi on. Just nagu eile oleks olnud 4 jaanuar 2013 mil kõik alles algas. Ma nii mäletan veel, kuidas Hanna meie pagasikäruga vastu posti kõndis!!!!
Nii kui internetti ja telefoni lennureziimilt välja võtsin hakkasid igasugused teated ja sõnumid tulema. Ja kõik oli normaalne ja rahulik kuni ma avastasin Maria kirja.
Baby please don't go! I know it's late, but i've just got home! I just want to say thankyou very very much for everything during 3 months of my life (tere mis sa teed, hola guapa, kartul, la madre de mi madre es mi abuela, ola k ase, ja vait, ksks, que?, sutaputa, okdw, don't know don't care, vendetta!, scream and shout, if you want to be my boy..., this is fucking awesome, Igaūhe hinges on revolutsioon, muy bien, chiquitas, i'm a bird motherfucker, si señor, qué tontu, ay mi morena de mi corason! .....) aaaaand i could be writting useless things like these all night long... Thankyou very much again, for everything! I hope to see you soon, so soon! :) it has been fantastic, absolutely, i'll miss you sooooooooo much, this house means nothing without you walking around and it will be strange not to hear people talking in estonian through the corridor, or have to translate everything to my family... And this house still smells like you!! :( i'm gonna miss you so much guapos! Kisses from Bagà (CATALONIA) ;) love you forever and ever and ever! Do you remember? Hostia padrí! (=mamma mia) :D
PD: UN PLACER COINCIDIR EN ESTA VIDA!
Nüüd siin istun ühes hotellitoa otsas ja lõdistan jälle nutta! Korrutage mulle niikaua kui tahate aga mulle ei jõua kohale, et kõik ongi läbi!
Öösel poole kahe ajal ilmus Maria mu ukse vahele ja ehmusin kergelt. Soovis mulle headööd ja siis ma vastasin yeah, good night the last time. Siis ta vaatas mind kuidagi kahtlaselt ja jooksis kallistama ja Hedi hakkas jälle tõinama :D
Neljapäev, 4 aprill- nii nagu kolm eelnevat hommikut, läks mul uni iseenesest juba poole kaheksast ära. Hommiku lebotasin niisama veel nautides ja siis läksin hommikut sööma. Küll seda rahvast ikka edasi tagasi liikus. Olin veel viimase hetkeni pidzaamas, ehk siis kella kümneni ja veerand üksteist hakkasime liikuma. Ennem kui liikuma hakkasime, andis Maria mulle kingi ka üle. Pildiraam kus on terve pere pilt ja igaüks on midagi kirjutanud sinna. Ja muidugi järgnes sellele ka minu järjekordne nutt.
Barcelonasse jõudsime kuskil kell 12 ja terve tee ma nii nautisin seda viimast autosõitu kogu perega. Need viimased hetked olid nii toredad!!!! Lõunasööki sõime Barcelonas ja lõpetasin oma hispaania elu hoopis jaapani toitu süües, mis oli ka nii hea. Kõik on lihtsalt nii hea, ja kurb ka.
Lennujaamas ootasime veel Arnaud, Annat ja Maria õde ka ja siis Hanna perekonda ka kuna tulime erinevatel aegadel ja erinevate autodega. Paari ülekiloga lasti meid ikkagi üle ja viimased pildid tegime ka ära. Enne tolli hakkasin ma ka muidugi jälle nutma, kui tuligi see reaalne hetk, kus ehk teedki oma viimased kallistused ja viimased 'adeud'
Lennureisid läksid hästi-hästi-hästi ning praeguseks olengi juba jälle Ülemiste hotellis ning ei suuda uskuda, et need kolm kuud läbi on. Just nagu eile oleks olnud 4 jaanuar 2013 mil kõik alles algas. Ma nii mäletan veel, kuidas Hanna meie pagasikäruga vastu posti kõndis!!!!
Nii kui internetti ja telefoni lennureziimilt välja võtsin hakkasid igasugused teated ja sõnumid tulema. Ja kõik oli normaalne ja rahulik kuni ma avastasin Maria kirja.
Baby please don't go! I know it's late, but i've just got home! I just want to say thankyou very very much for everything during 3 months of my life (tere mis sa teed, hola guapa, kartul, la madre de mi madre es mi abuela, ola k ase, ja vait, ksks, que?, sutaputa, okdw, don't know don't care, vendetta!, scream and shout, if you want to be my boy..., this is fucking awesome, Igaūhe hinges on revolutsioon, muy bien, chiquitas, i'm a bird motherfucker, si señor, qué tontu, ay mi morena de mi corason! .....) aaaaand i could be writting useless things like these all night long... Thankyou very much again, for everything! I hope to see you soon, so soon! :) it has been fantastic, absolutely, i'll miss you sooooooooo much, this house means nothing without you walking around and it will be strange not to hear people talking in estonian through the corridor, or have to translate everything to my family... And this house still smells like you!! :( i'm gonna miss you so much guapos! Kisses from Bagà (CATALONIA) ;) love you forever and ever and ever! Do you remember? Hostia padrí! (=mamma mia) :D
PD: UN PLACER COINCIDIR EN ESTA VIDA!
Nüüd siin istun ühes hotellitoa otsas ja lõdistan jälle nutta! Korrutage mulle niikaua kui tahate aga mulle ei jõua kohale, et kõik ongi läbi!
Minu kullakallis teine perekond!!
Ja kaks perekonda kokku!
PS: lennukil kogesin ühte elu ilusamat päikseloojangut!!! Nii ilus oli, et Hanna pidevalt mainis, et kuule aitab äkki pildistamisest :D
Maria klass
ja Eva klass
THANK YOU ALL SO MUCH FOR EVERYTHING I ENJOYED EVERY MOMENT AND ONE DAY I WILL COME BACK, I PROMISE! I WILL NEVER FORGET YOU AND I LOVE YOU MORE THAN I SHOULD AND ALREADY MISS ALL OF YOU!!!!!
No comments:
Post a Comment