KUI MA ÜKSKORD VÄLJA SAAN

Jaa ma olen pikkade juustega olnud nii pikka aega. Neid armastanud ja hoidnud ja muidugi ka räsinud ja kahjustanud. Küll aga viimaselajal olen vaadanud, et nad on ikka väga katki ja raadakad ja meenutavad kohati juba heina oma struktuurilt. Ausalt ka!

Oma ajusopis olen ammu ilma mõelnud, et võiks midagi 'julget' teha ja maha lõigata ja uut proovida. Aga siis olen alati pönnama löönud. Teate, ma vist olen nüüd 99,9% selle jaoks nii valmis. Et kui ma siit välja saan siis uue alguse ja uue lehe pööramise puhul teen selle sammu ära. Muidugi jääb alati see 0,01% taganemisvõimalust. 

Nendesse pikkadesse kiharatesse on kogunenud nii palju energiat. Nii head kui halba. Usun, et kui see hetk kätte jõub mil ma lõpuks lühikeste kiharatega olen, oleks nagu õlgadelt suurem koorem laskunud. Noh, kui lühikeseks ma nüüd julgeksin neid ajada? Selline keskmine pikkus? Nii nagu pildil olen umbes suutnud üritada jätta. Suuremosa pabistan ainult sellepärast, et ei mäleta kuidas juuksed hoiavad, kui nad lühemad on. Väga lokki nad vist ei kiskunud, pigem oligi selline mõnus laine sees. Mis te arvate? Käärid sisse?

Täna hommikul kui külmkapi juurde jalutasin, siis kirjutati üht meest parasjagu välja. Heh, ükspäev seisan mina ka hommikul seal laua juures ja asjad kokku pandud ja koju mineku valmis!