Tänulikkus on olnud asi, millele ma olen hiljuti hakanud rohkem tähelepanu pöörama. Muidugi olen nii uhke ja siinkohal mainin, et mind on nii hästi kasvatatud, et suudan teha õigel ja valel vahet ja tunda tänulikkust erinevate asjade üle. Aga viimaselajal olen kuidagi veel südamest tänulikum.
Aastate jooksul on mul olnud õnn kohtuda paljude inimestega, kelle mured näivad ulatuvat lausa hingepõhja. Oma ülbe uhkusega olen tihti mõelnud, et mina ei jõua ju kõiki aidata ja igaüks saagu iseenda eluga hakkama. Samas mõnedel hetkedel olen ma oma armsad sõbrad tuttavad ja kallimad inimesed ära kuulanud ja üritades nii nõu kui jõuga aidata. Samas ei saa ju aidata ka inimesi, kes ilmselgelt muutust ei taha ja siis ongi ju targem nagu käega lüüa? Sest inimesed kes on nö toksilised ja trotsi täis nakatavad ka terveid ja puhtaid inimesi enda ümber. Nagu haigus-gripp või viirus.
Vahel toob meile kurvastust millegi lõppemine. Mõned on
silmitsi kalli suhte lõppemisega, nagu armsa inimese surm või pereliikmega või
sõbraga võõraks jäämine. Teiste arvates on neil lõppenud otsa lootus – lootus
armastada, või õnnelik olla, või saada jagu haigusest. Mõnel teisel võib olla
saanud otsa usk, kui maailmas segadusttekitavad ja vastuolulised hääled
ahvatlevad neid kahtlema milleski, mida nad kunagi tõeks pidasid
Usun, et varem või hiljem tuleb meil kõigil ette aegu, mil
meie armas võrkkiik millel me istume ja tuule käes puhkame õmblustest rebeneb
mis omakorda meid vastu maad kukutab. Tekitades valu mis paneb meid tundma
üksildase, läbikukkunu ja saatuse hoolde jäetuna.
Mures inimene kuulab, hädaldaja räägib oma “raskest”
elust edasi,enesesse pilku pööramata.
Kerge on millegi eest tänulik olla, kui elu näib minevat
nii, nagu meie tahame. Aga mis saab nendest aegadest, kui see, mida soovime,
näib olevat täiesti kättesaamatu? Ehk siis tuleb oma soovide tagaajamine nii
metsikult korraks lõpetada. Lasta asjadel minna nii nagu minema peab. Usun, et
meil kõigil on siiski oma saatus, aga teekonna saame ise valida. Puhata
korraks, mõelda välja parem plaan? Unistada võib ju ikka igapäevaselt aga
südames korrutada, et peab. Peab sest ma soovin ja tahan ja muu valik ei tule
kõne alla-arvan et nii ka asjad päris ei käi.
Kindlasti ei saa ma arvan elus pidevalt kasutada väidet, et
ära nukrutse või ole õnnetu. Kellelgi on palju hullem ja raskem. Kindlasti on,
aga Mina oma elus ei ole sellisest raskusest veel kaugemale jõudnud mis mulle
hetkel antud on ja siis on inimesel õigus ju kurb nukker ja õnnetu olla!
Samamoodi saab ju öelda, et hei, ma sinu asemel ei oleks õnnelik, keegi on
õnnelikum! Tunded on väljaelamiseks. Küll on aga raske seda tasakaalu leida.
Mis mu jutu mõte üldse on on see, et lasta tänastel halbadel
asjadel lihtsalt minna. Mitte tähelepanu pöörata asjadele rohkem kui nad seda
väärivad. Leida asju, pisikesi asju mille eest tänulik olla. Ise olen
hakanud õhtul enne magamaminekut mõttes
endale ette lugema asju mille eest ma tänulik Täna olen! Ja tunnen, et minu
jaoks on asi kuidagi kergemaks muutunud. Kergem on olla ja hingata.
- Mul liiguvad käed jalad ja ma saan iseseisvalt liikuda
- Ma saan kord päeva süüa ÕIGET kodutoitu, sest mu kallid inimesed, teevad kindlaks, et ma seda saan! Ja oi kui hea see on!
- Ma olen tänulik, et mul on sellised imelised õed nagu mul on. Viimasel ajal olen ehk suuremaks kasvanud ma mõistnud rohkem 'perekonna' väärtust.
- Tänulik sõprade eest, kes suudavad minuga suhelda mitte tuues teemaks koguaeg mu haigust või kuidas mul enesetunne täna on.
- Ma olen taas oma palatis ja mul on telekas, ilma milleta ma vist päris hulluks läheks
- Ma olen võtnud aega ja avastanud enda jaoks taas joonistamise
- Mu intensiivravi möödus ilma suuremate muredeta ja praegune olukord on ka päris hea kui nii õelda saab
- Mul on niipalju ideid mida kodus korda saata õmmelda ja teha, kuidas tuba sättida jne. Ei jõua ära oodata! Lihtsalt tänulik, tänase päeva eest, et ta oli selline nagu oli
Arvan, et selliste mõtetega päeva lõpetamine enne magamaminemist loob hea rahulolu tunde ja paneb ideaalsel punkti tänasele läbi elatud päevale, et taas homme valgelt lehelt ja suure tähega alustada!
No comments:
Post a Comment