MINU EMA, MINU KUNINGANNA

 Täna on minujaoks üdini raske ja tunnetesegane päev. Mainin juba ette, et too postitus, mida te praegu loete on vahelduva eduga kirjutatud kuu aega. Ühel suurel lihtsalt põhjusel. Mõelda läbi kõik mida tahan õelda ja meenutada parimaid hetki. Ja kindlasti mitte õigel päeval, mille ilmselt veedan kuskil omaette.
Olen siia täna valingud välja hulga oma lemmik pilte. Küll jaanipäevadest ja sünnipäevahommikutest ja emadepäevadest.

Täna 24. juulil on möödas nüüd täpselt üks aasta, kus minu imeilus ja särav 51 aastane Ema mult ära võeti. Aasta, mis on mööda lennanud nii kiirelt, aga ette visanud nii palju raskeid takistusi, kus oleks just Teda vaja olnud.
Mul on siiamaani meeles, kui löödud ja segane ma olin kui ma sellest üldse kuulsin. See päev on mul nii selgelt meeles. Isegi liiga. Ja ausalt, ma ei tahaks seda mäletada, sest see 'stseen' käib mul alatihit peas ringi. Hetkel mõeldes on see kuidagi nii naeruväärne kuidas ma käitusin. Aga mida sa ikka inimeselt oodata oskad, kui ta on äsja oma maailma kaotanud.

Kui raske oli tegelikult sel aastal kõike ilma temata teha. Kui veidrad jõulud olid. Ja veelgi veidramad sünnipäevad. Ilma selleta, et ta üles laulaks ja hommikune nutmine garanteeritud. Kui palju ma end kokku võtsin, et väriseval häälel ma üritasin ise õele viis päeva pärast Ema surma sünnipäeva laulu laulda, sest kohekindlasti ei tohtinud see traditsoon kaduda. Mis sest, et möödas oli ainult viis päeva, ja mitte laulmine oleks loomulik.

 Kui rasked olid esimesed jaanid ilma temata, sest siiamaani kummitab peas sõnum, mille saatsin talle eelmisel jaanipäeval, mille otsustasin mujal veeta. ''Järgmine aasta tähistame koos, ok?'' aga vastust ma tookord sellele ei saanud.
Ja emadepäevad. Kusjuures, emadepäeva me tähistasime isegi vist suuremana kui sünnipäeva. Ja kui tühine ja veider see sel aastal kõik oli.

Minu leinaperiood kujunes tegelikult üpris pikaks. Ma ei tegelenud oma tunnetega, vaid kogusin ja otsisin endale hulga tegevusi, et koju jõudsin alles hilisõhtul ja siis suundusin oma tuppa õppima ja magama. Ja siis iga päev. Nt peale surmauudise kuulmist, hakkasin kodus pesukappi koristama.

Tegelikult ma arvan, et kogu see haiguse värk ja haiglas olemised olidki mul sellepärast kukil, et ma aja maha võtaks ja selle asjaga tegeleks. Sest siiamaani ei ole ju tegelikult leitud põhjust, kuidas ja mille pärast see kõik juhtus ja mulle kaela sadas. Aga näete, mina tean põhjust. Eks mul oligi vaja vist see pubekaiga lõpetada ja suureks inimeseks kasvada. Ja siiamaani on mul inimestel nii hea kuulda, kuidas ma avatumaks ja targemaks ja paremusepoole ikka muutunud olen! Aitäh heade sõnade eest. Ise tunnen ka nii, aga teiste suust on alate neid asju palju palju parem kuulda! Tähendab palju-umbes midagi säärast nagu Ema kiidusõnad.

Ma ei ole iial oma ema häbenenud. Isegi 17 aastasena võisin linnas taaga käest hoides ringi käia. Ja kuidas ma südames olen ikkagi nii tänulik, et ta viitsis ja tahtis ja käskis mul pidudelt ikkagi ööseks koju tulla. Et ta tuleb mulle ise järgi, ükskõik millisesse Saaremaa otsa ja kas või keset ööd. Aga peaasi et magan kodus! Tol hetkel, ei valeta. Natuke kirusin aga oi kui hea on ikka järgmine päev omas voodis ärgata.

Mõnikord juhtus isegi, et olin tema klassi laste ja õpilaste peale pahane ja solvunud ja kade. Et tihti tehti hoopis nendega koos midagi ja mind oli hilisõhtul üksi koju jäetud. Aga pole miskit parata, kui minu Ema on pea et vähemalt veerand koolirahvale emafiguuriks olnud või siis kõige lemmikumaks õpetajaks! Vaadake ja imestage kui hea ta oli! Aga siiski teadke, minul oli õnn ta pisitütar olla. Ja teised võisid mõnikord ikka kadedad ka vist olla.

Minu suurim unistus on olla oma tulevastele lastele täpselt sama hea ema, nagu minu Ema oli mulle! Kõige suurem kartus on see, et mul on nii kõrgele latt ette seatud, et ma ei suuda selleni pürgida. Aga ma nii tahaks, et minu lastel oleks selline armastus, nagu minul oli. Aga kui kahju mul on ja kui valus mul südames on, et minu Ema ei kohtu iialgi minu lastega siin maailmas. Ja ta ei ole siin füüsiliselt minu kõrval enam niipaljude tähtsate asjade jaoks. Nii selgelt on meeles need õhtud, kus ta lasi mul küll kuskile peole minna, aga ainuke tingimus oli see, et ööseks koju tagasi. Ja, et mingisuguste joobakatega ma autosse ei roniks tuleb ta mulle ise järgi. Et ma lihtsalt helistan kui olen oma isu täis saanud. Ja enamus kordadel ta tuli mulle alati kuskile trenni või peole järgi hommikumantlis. Haha, oi kui hea.
Ja need pilgud!!! Issand. Mul ei jätku sõnu kui palju emotsoone võib välja lugeda. Ja ta on niii kaunis, et... et kord küsis üks klassikaaslane mul emalt tunniajal, et kas ta oli kunagi modell. AUSALT!!

Mulle kunagi õeldi, et mu ema oli minu peegel. Et kui teda praegu enam siis pole, siis ma kaotasin oma peegelpildi. Tõsi vist see ole. Ta oligi mul nii suur eeskuju kelle sõnad mulle väga korda läksid ja kellele ma alt ülesse vaatasin. Kelle heakskiitu ma alati ootasin, ennem kui midagi otsustasin. Eks ma üritan kuidagi edasi elada ja omi asju teha, siis sees on ikkagi kuidagi tühi tunne, ja seda tühjust ei täida vast mitte miski siin maailmas. Purunesin sisemiselt tol päeval tuhandeks killuks, ja umbes sada olen saanud kokku korjata. Ülejäänud üheksasada jäävad vast tulevikku. Vot täpsetl niimodi ma ennast tunnen. Kild kild haaval üritan end kokku koguda.

Aga olgu, pühime naerdes pisarad, nagu ülevalpool pildil. Homme on küll esimene päev, mil ma alustan oma teist aastat ilma Emata. Aga ei iial ei iial, ei lõpeta ma ootamast, et ta kohe varsti tuleb ja siis räägin kõik mis toimunud on. Või iial ei lakka ma teda rahvamassist otsimas. Ei iial ei lakka teda armastamast ja austamast. Ja jään oma elupäevade lõpuni meeles paitama ja röömustama nende mälestuste üle, mis me koos teha jõudsime!
MUL OLI JA ON IMELINE EMA JA IIDOL NING MUL ON SUUR AU OLLA SELLISE NAISE PESAMUNA!

Tahaksin Sult tegelikult paluda, et kui sul oma Ema alles on. Kui ta Sinuga samas majas on, siis mine tee talle kalli ja ütle, et ta on sulle kallis. Või mine homme talle külla või kohvikusse.Või saada talle sõnum. Tee midagi, mis väljendaks kui palju sa tast hoolid. Isegi siis kui võib-olla ei saa väga hästi läbi. See tähendab talle palju. Ja ausalt õeldes, ole sa vööras või mitte. See tähendab mulle ka palju! Eriti täna...mil ma annaks kõik, et teda uuesti näha ja kätevahel olla.